Täna proovisin teha esimest korda rabarberitest siirupit ja minu üllatuseks tuli see ootamatult hea. Lihtne valmistada!
Rabarberisiirup
800g rabarbereid
250g suhkurt
300 ml vett
Lisa potti viilutatud rabarber, vesi ning suhkur, keeda tasasel tulel u 5 minutit. Kurna läbi tiheda sõela, pane siirup pudelitesse ja säilita külmas.
pühapäev, 7. juuni 2015
reede, 5. juuni 2015
C-vitamiin
C-vitamiini on vaja
- rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, B2-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest,
- organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
- ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust,
- aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses,
- vähendamaks nitrosoamiinide teket,
- foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks,
- aju normaalseks funktsioneerimiseks,
- steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
- luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks,
- raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest.
C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast:
- ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees,
- kasutage ära köögiviljade keeduvedelik,
- hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.
Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut.
Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul.
C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks:
C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks:
- 10 g kibuvitsamarjadest
- 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist
- 60 g mustadest sõstardest
- 90 g spargelkapsast
- 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist
- 150 g punastest sõstardest
- 190 g kaalikast
- 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest
- 210 g apelsinimahlast
- 250 g karusmarjadest
(Allikas: tervisliktoitumine.ee)
E-vitamiin
E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest.
E-vitamiini on vaja
E-vitamiini on vaja
- rakkude vananemise pidurdamiseks,
- kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks,
- lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime,
- kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas,
- veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks,
- soodustamaks toitainete transporti rakkudeni,
- vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks,
- glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas,
- järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks.
Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid.
E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks:
- 7 g nisuiduõlis,
- 25 g päevalilleseemnetes,
- 40 g mandlites,
- 50 g rapsiõlis,
- 85 g oliiviõlis,
- 650 g võis.
A-vitamiin
A-vitamiini vajame
- kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks
- naha ja juuste tervise tagamiseks
- limaskestade kaitseks infektsioonide eest
- kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu
- nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul
- luudele ja hammastele
- vereloomele
- suguorganite arenguks
- kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks
- maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks
- sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki
Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski.
Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid – kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia).
A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks:
- 5 g hautatud maksast,
- 10 g maksapasteedist,
- 70 g porgandist,
- 100 g munakollastest,
- 120 g kuivatatud aprikoosidest,
- 120 g võist,
- 150 g porgandimahlast,
- 200 g paprikast.
reede, 22. mai 2015
Seebi valmistamine
Kuna olen avastanud enda jaoks igasugused isetehtud loodustooted, siis järgmisena kirjutan seebi valmistamisest.
Seebi põhimass moodustub seebikivist ehk naatriumhüdroksiidist ja rasvast. (Siin mõned näited ja toimed!)
Valmistamiseks läheb vaja:
Seebivormid
Seebi põhimass moodustub seebikivist ehk naatriumhüdroksiidist ja rasvast. (Siin mõned näited ja toimed!)
- Sheavõi jätab seebisse palju vabu rasvu ja annab sellele toitvad omadused juba vähese koguse juures. Tervendavalt mõjub kahjustatud naha puhul, leevendab ekseeme, psoriaasi, rasedusarme ja psoriaasi, vaigistab põletushaavadest tekkivat valu.
- Oliivõli niisutab nahka, suurendab selle elastsust, vähendab vananemise märke.
- Kakaovõi toimib eelkõige kreemi ja seebi niisutava koostisosana, annab seebile tugevust ning teeb ka kreemi paksemaks. Kakaovõi sisaldab ohtralt E-vitamiini ja antioksüdante, see tagab tema hea säilivuse ja niisutavad omadused.
- Kookosrasvast saab tugeva seebi, mis vahutab hästi, palju kookosrasva seebis võib aga nahka kuivatada.
- Avokaadoõli on hästi imenduv õli, sobib päikesest kahjustunud või vananevale nahale. Pehmendab ja ravib.
- Viinamarjaseemne õli vähendab vananemisprotsessist tingitud ilminguid, kerge ja hästi imenduv õli. Viinamarjaseemneõli on looduslik antioksüdant. Sisaldab vitamiine A,B-5,D ja E.
Valmistamiseks läheb vaja:
- anumat rasva sulatamiseks
- täpset kaalu
- roostevabast terasest või tugevast plastist segamisvahendit
- termomeetrit
- kummikindaid
- põlle
- kaitseprille
- seebivorme
- elektrilist saumikserit või blenderit
Seebivormiks sobivad puust, plastist, metallist või papist nõud, mis taluvad kuni 80kraadist kuumust ja millest on lihtne valmisseepi eemaldada. Puust vormid ja pappkarbid tuleks vooderdada küpsetuspaberiga. Sobivad ka näiteks silikoonist küpsetusvormid, kuid hiljem on soovitatav neid toidutegemiseks mitte kasutada. Seebi koostisosad pole küll mürgised, kuid imbuvad nõudesse ja rikuvad hiljem toidu maitse.
Kasutada ei tohiks teflonist või alumiiniumist nõusid ega vooderdada vormi fooliumiga!
Töö käik
- Mõõtke kuumakindlasse anumasse külma vett.
- Valage aeglaselt segades vette seebikivi. Mitte vastupidi!
- Segage pidevalt, kuni segu on jälle selge. Jälgige, et seebikivi kristalle ei koguneks anuma põhja. Jätke segu jahtuma.
- Mõõtke suuremasse mikrolaineahjukindlasse anumasse õlid ja rasvad. Kuumutage, kuni kõik tahked rasvad on sulanud. Jahutage õli kuni 50 kraadini.
- Kui ka seebikivilahus on jahtunud 50 kraadini, valage see aeglaselt ja pidevalt segades õlide juurde.
- Võtke mikser ja hakake lühikeste intervallidega mikserdama, kuni seebimass on paksenenud.
- Segage värv- ja lisaained õliga pastaks, lisage saadud pasta seebimassi hulka. Lõhna andvad lisandid lisage viimasena ning segage vähem – jõuliselt segades suur osa aroomist lendub (eriti eeterlike õlide puhul).
- Valage seebimass vormidesse. Jätke seisma 24 tunniks või niikauaks, kui seebi pind katsudes ainult kergelt vetrub.
- Jätke seebid neljaks nädalaks õhu kätte järelvalmima.
Seep võiks vormis seista 24 tundi. Vormist välja võetuna peaks see järelvalmima veel kolm-neli nädalat.
Traditsiooniline Castile seep
Värvi ja lõhna annavad seebile lisandid. Näiteks võib lisada lilli (kuivatatud). Hea on saialill, mis säilitab oma kirkad värvid.Seebi hulka võib lisada ka meresoola, savi, muda, vetikaid, puuviljapulbrit, mooniseemneid.
Helen Idarand on seebikeetmise tarkused koondanud raamatusse “Lihtne seebitegu”. Raamat sisaldab põhjalikku õpetust seebitegemise kohta ning hulka retsepte. Hobipunktist leiab valmistamiseks sobivad vahendid.
Seda seepi valmistatakse vaid oliiviõlist ja see on tavapärasest pehmem
- 600 g oliiviõli
- 228 g vett
- 77 g seebikivi
Oliiviõlist, avokaadoõlist ja võiseemnikuõlist seep
- 300 g oliiviõli
- 150 g kookosrasva
- 90 g võiseemnikuõli
- 60 g avokaadoõli
- 228 g vett
- 83 g seebikivi
pühapäev, 17. mai 2015
Ise tehtud maskid näole ja kaelale
Valmista mõnusaid maske, mis muudavad näo ja kaela kauniks ning pehmeks.
Värskendavad kurgimaskid:
Viiluta kurgid, aseta need näole ja hoia 15-20 minutit. Kurk eemaldab mürkained ja värskendab nahka.
Riivi üks väike kurk ja sega munavalgega, kanna näole 15-20 minutiks. Munavalge pinguldab nahka.
Astelpaju maskid:
Värskendav mask. 2 tl astelpaju õli, üks munakollane, 1/2 tl viinamarjamahla ja 1/2 tl mett. Segada kõik ühtlaseks massiks, vatipadjaga kanda nahale ja lasta 15 min mõjuda. Nägu loputada leige kummeliteega.
Näonahka pingutav ja nahapoore ahendav mask. 1 tl astelpaju mahla ja 1 munakollane segada ühtlaseks massiks, kanda pintsliga ühtlase kihina näonahale. Kui kiht hakkab kuivama, kanda uus kiht. Hoida 20-25 minutit, seejärel pesta nägu sooja veega.
Toitev mask vanemale nahale
1 munakollane, 1 tl oliivõli ja puhast porgandimahla. Sega koostisosad omavahel ning kanna näole ja kaelale. Hoia 25-30 min.
Pärast maski mahaloputamist sobib naha toniseerimiseks õuna- või kurgiviil.
Värskendavad kurgimaskid:
Viiluta kurgid, aseta need näole ja hoia 15-20 minutit. Kurk eemaldab mürkained ja värskendab nahka.
Riivi üks väike kurk ja sega munavalgega, kanna näole 15-20 minutiks. Munavalge pinguldab nahka.
Astelpaju maskid:
Värskendav mask. 2 tl astelpaju õli, üks munakollane, 1/2 tl viinamarjamahla ja 1/2 tl mett. Segada kõik ühtlaseks massiks, vatipadjaga kanda nahale ja lasta 15 min mõjuda. Nägu loputada leige kummeliteega.
Näonahka pingutav ja nahapoore ahendav mask. 1 tl astelpaju mahla ja 1 munakollane segada ühtlaseks massiks, kanda pintsliga ühtlase kihina näonahale. Kui kiht hakkab kuivama, kanda uus kiht. Hoida 20-25 minutit, seejärel pesta nägu sooja veega.
Toitev mask vanemale nahale
1 munakollane, 1 tl oliivõli ja puhast porgandimahla. Sega koostisosad omavahel ning kanna näole ja kaelale. Hoia 25-30 min.
Pärast maski mahaloputamist sobib naha toniseerimiseks õuna- või kurgiviil.
laupäev, 16. mai 2015
Kookosõli kasutamine
Siin erinevaid ideid kookosõli kasutamisest.
Kookosõli on suurepärane kuiva naha niisutaja. Seda soovitatakse kasutada päevitamise ajal kaitseks ultraviolettkiirguse eest, (nõrga kaitsefaktoriga 4-6) , põletuse vältimiseks või pärast päevitamist selle leevendamiseks. Kookosõli on tuntud kortsude ja rasedusarmide ennetaja ning tänu antioksüdantidele kaitseb kookosõli nahka vananemise eest. Õliga keha masseerides väheneb aga stress ja stimuleeritakse meeli. Regulaarsel kasutamisel aitab vabaneda tselluliidist. Leevendab putukate hammustusest põhjustatud sügelust. Aitab ravida psoriaasi, põletikke ja lööveid. Samuti toimib loodusliku antibakteriaalse salvina, jalgadele kandes hoiab see ära ebameeldiva lõhna tekke.
Isevalmistatud hambapasta saad, kui segad kokku kookosõli, söögisooda, ksülitoli ja piparmündiõli.
Juuksehoolduses teatakse kookose õli eelkõige kõõmavastase vahendina. Toodet kasutatakse ka juuste pleekimise ja väljalangemise vastu ning lõhenenud juuste korral. Tänu niiskuse säilitamise võimele sobib õli ka kuivade juuste hoolduseks.
Ja muidugi on ta suurepärane looduslik vahend erinevate toitude valmistamisel.
Tellimine:
Postitused (Atom)