C-vitamiin

C-vitamiini on vaja 

• rasvhapete ja A-, D-, E-, B_¹-, B_²-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest,
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
• ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust,
• aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses,
• vähendamaks nitrosoamiinide teket,
• foolhappe ja B_¹²-vitamiini ainevahetuseks,
• aju normaalseks funktsioneerimiseks,
• steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
• luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks,
• raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest.

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast:

• ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees,
• kasutage ära köögiviljade keeduvedelik,
• hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.

Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut.

Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul.

C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks:

• 10 g kibuvitsamarjadest
• 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist
• 60 g mustadest sõstardest
• 90 g spargelkapsast
• 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist
• 150 g punastest sõstardest
• 190 g kaalikast
• 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest
• 210 g apelsinimahlast
• 250 g karusmarjadest

(Allikas: tervisliktoitumine.ee)