Rabarber

Täna proovisin teha esimest korda rabarberitest siirupit ja minu üllatuseks tuli see ootamatult hea. Lihtne valmistada!

Rabarberisiirup

800g rabarbereid
250g suhkurt
300 ml vett 

Lisa potti viilutatud rabarber, vesi ning suhkur, keeda tasasel tulel u 5 minutit. Kurna läbi tiheda sõela, pane siirup pudelitesse ja säilita külmas. 

C-vitamiin

C-vitamiini on vaja 

• rasvhapete ja A-, D-, E-, B_¹-, B_²-vitamiinide oksüdatsiooni vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest,
• organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
• ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust,
• aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses,
• vähendamaks nitrosoamiinide teket,
• foolhappe ja B_¹²-vitamiini ainevahetuseks,
• aju normaalseks funktsioneerimiseks,
• steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
• luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks,
• raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest.

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast:

• ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees,
• kasutage ära köögiviljade keeduvedelik,
• hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.

Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut.

Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul.

C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks:

• 10 g kibuvitsamarjadest
• 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist
• 60 g mustadest sõstardest
• 90 g spargelkapsast
• 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist
• 150 g punastest sõstardest
• 190 g kaalikast
• 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest
• 210 g apelsinimahlast
• 250 g karusmarjadest

(Allikas: tervisliktoitumine.ee)

E-vitamiin

E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime, sest ta on antioksüdant, mis kaitseb organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest.

E-vitamiini on vaja

• rakkude vananemise pidurdamiseks,
• kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks,
• lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime,
• kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas,
• veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks,
• soodustamaks toitainete transporti rakkudeni,
• vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks,
• glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas,
• järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks.

Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid.

E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks:

• 7 g nisuiduõlis,
• 25 g päevalilleseemnetes,
• 40 g mandlites,
• 50 g rapsiõlis,
• 85 g oliiviõlis,
• 650 g võis.

A-vitamiin

A-vitamiini vajame 

• kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks
• naha ja juuste tervise tagamiseks
• limaskestade kaitseks infektsioonide eest
• kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu
• nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul
• luudele ja hammastele
• vereloomele
• suguorganite arenguks
• kolesterooli ainevahetuseks, muutes selle suguhormoonideks
• maomahlade sekretsiooni ergutamiseks, mis on vajalik valkude täielikuks seedumiseks
• sest ß-karoteenirikas toit (mitte toidulisanditest saadud ß-karoteen) vähendab riski haigestuda kopsuvähki

Toiduga (välja arvatud väga suures koguses toorest hülgemaksa süües) ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. Suitsetajatel võib liiga suur karotenoidide manustamine toidulisandina suurendada vähiriski.

Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või); karotenoidid – kollased ja oranžid puu- ja köögiviljad (porgand, paprika, tomat, apelsin, papaia).

A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise koguse saame näiteks:

• 5 g hautatud maksast,
• 10 g maksapasteedist,
• 70 g porgandist,
• 100 g munakollastest,
• 120 g kuivatatud aprikoosidest,
• 120 g võist,
• 150 g porgandimahlast,
• 200 g paprikast.